Pensionifondi juht: napib oskustega meeskondi

Pensionifondide juhid küll tervitasid piirangute vähendamist, ent ei rutanud ütlema, kas nad seaduse jõustudes hakkavad kohe uusi investeerimisvõimalusi kasutama. Kuna Eestis on vähe börsil noteeritud ettevõtteid ja neid ei pruugi ka tulevikus piisavalt juurde tekkida, loob eelnõu ulatuslikumad võimalused investeerida senisest rohkem pensionikogujate raha kohaliku majanduse arengusse, seisab eelnõu seletuskirjas.

Muudatus lubab paigutada pensionifondide vara senisest rohkem väärtpaberibörsil noteerimata väärtpaberitesse, taristuprojektidesse ja kinnisvarasse. Samuti võimaldatakse investeerida väärismetallidesse ja nendega seotud väärtpaberitesse, mis praegu on keelatud. Kolmandaks võivad pensionifondid saada kontrollosaluse äriühingus.

Puuduvad usaldusväärsed meeskonnad 

Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla nentis, et pensionifondide investeerimispiirangute muutmine ei tekita Eesti turule juurde pika ja usaldusväärse kogemusega mittelikviidsetesse varadesse investeerivaid meeskondi.

“Sageli teevad pensionifondid kinnisvara-, infrastruktuuri-, metsa-, mittenoteeritud aktsiate jms investeeringuid just spetsiaalsete fondide kaudu, kes selliseid investeeringuid aktiivselt juhivad. Eesti turul kipub sageli puudu jääma just selliseid investeeringuid oskuslikult ja usaldusväärselt hallata suutvatest meeskondadest,” märkis ta.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kinnitas, et võimalus investeerida suuremas mahus noteerimata väärtpaberitesse aitab tal kui fondijuhil leida tulusaid investeerimisvõimalusi alternatiivina börsiaktsiatele, mis on tema arvates sageli liiga kallid. “Sellel seadusel on väga oluline mõju nii pensionifondide investeerimisstrateegiale kui ka reaalmajandusele,” ütles ta.

“Noteeritud väärtpaberid esindavad sisuliselt juba olemasolevat vara. Seega ostes turult noteeritud väärtpabereid, ei looda uut väärtust. Investeerides noteerimata väärtpaberitesse, läheb raha sageli ettevõtte laiendamisse, see tähendab reaalmajandusse,” lisas ta.

Viisemann ei ole teinud sel kevadel investeerimisstrateegias muutusi. “Arvan endiselt, et praegu on mõistlik olla ettevaatlik. Usun, et parem on riski võtmist vältida, sest investeerides riskantsetesse varadesse on kaotada rohkem kui võita,” lausus ta.

Kinnisvara ahvatleb

Viimasel ajal on Swedbanki pensionifondid Tamla sõnul suurendanud oma investeeringuid kohalikku ärikinnisvarassse. “Meie hinnangul on odav laenuraha Eesti turul juba väiksematesse ärikinnisvara objektidesse jõudnud ja nende hinda tugevalt kergitanud. Seetõttu oleme otsustanud minna Swedbanki pensionifondidega üle 10 miljoni eurose tehingumahuga kinnisvaraobjektide turule, kus nõudlus ja hinnatõus on olnud väiksemad, kuid samas on ka riski vähem. Partneriks kinnisvarasse investeerimisel oleme hetkel valinud Eften Capitali, millel on pikk ja usaldusväärne kogemus Balti riikide ärikinnisvara turul,” selgitas ta.

Tamla rääkis, et veebruari alguses sai Swed­banki fondide esimeseks kinnisvarainvesteeringuks üle mitme aasta Radissoni hotell Tallinna kesklinnas ja et Swedbanki pensionifondid plaanivad jätkata investeerimist tugeva rendituluga stabiilsetesse ärikinnisvara objektidesse.

"Investeerides koos Swedbanki Läti ja Leedu pensionifondidega, saame teha tehinguid, mis jäävad paljudele teistele investoritele, sh väiksematele pensionifondidele kättesaamatuks," ütles ta.